Lõpp hea, kõik hea

Nüüd on asjalugu tõesti nii, et loosimine on ammu läbi ja minul juba mõnda aega uus omanik. Tema on kena Võrumaa miis Anuri Hanimägi, kes mul kiivalt silma peal hoiab ja ikka poputada armastab.

Loosimine toimus novembri lõpus Krediidipanga peamajas. Et kõik ikka õige oleks, jälgis loosimist vaatleja siseministeeriumist. Kui võitja teada oli, siis tegin kohe kiire kõne Anurile. Esiotsa ei osanud ta muud, kui öelda: "Missassja???". No ega isegi äkki sülle kukkunud õnne alguses uskuda ei taha - see vajab veidi seedimist ja harjumist.

Uue omanikuga kohtusin esimest korda 9. detsembril, kui Võrus olid minu auks kokku kutsutud kõik tähtsamad tegelased ja peeti minu üleandmise pidu.
Kes lähemalt tahab lugeda, siis saab seda teha siit.

Tänan kõiki, kes mu käekäigule kaasa elasid ja neid ka, kes kuumal suvel leidsid mahti Krediidipanga kontoritest läbi astuda, et oma tegudega näidata, kuivõrd nad mind ihaldavad.

Vabandan kõigi ees, kes minust ilma jäid ja nüüd igatsusest kurvad on. Küllap see on saatus ja nii pidigi minema. Las vanad asjad jäävad vanasse aastasse, küll uus aasta toob juba uusi võimalusi.

Olge mõnusad!
Nägudeni!

Tere keskhommikut!

Nii nagu kuskil rahvast koguneb, olen ka mina kohe platsis. Seegi kord polnud erand. Suurem hulk igasugu inimesi sõitis nädalavahetusel kokku Maardu linna, kus peeti laata.

Laat oli nagu laat ikka – pakuti mitut sorti kaupa müüa, tehti koomuskit, lauldi ja tantsiti. Oli kohe täielik narodnoje guljanije nagu seal kandis kõneldakse.

Ja meie Maardu tüdrukud on õige kuuma verega, peab ütlema. Ega nad siis niisama platsi kõrval ei passi, ronivad kohe püünele, kui vähegi võimalust antakse. Ja põhjust oli küllaga – laada käigus valiti välja ka miss Maardu 2010.

Meie Tanja oli üks neist kenadest tüdrukutest, kes sugugi ei peljanud laval üles astuda ja oma mitmekülgseid andeid demonstreerida. Ta tegi seda nii meisterlikult, et talle omistati Miss Näitlejatari auväärne tiitel. Kõlab ju ka hästi – Miss Aktrissa. Vot sellised tegijad töötavad meil Maardu kontoris.

No eks ma aitasin ise ka natuke kaasa meie võidule. Kütsin rahvast oma sumisemise ja põrisemisega õigel hetkel üles. Pärast pilgutasin silma ja tutvustasin ennast ka. Sain hulga sõpru juurde.

Kontoris näeme! Või netis.

Terrrrvisi Tarrrrtu kandist!

No nii, august saab tänasega siis läbi, mõnusalt soe ilm sai otsa juba mõnda aega tagasi :( Aga eks iga lõpp on jällegi millegi uue algus. Homme algab näiteks kool. Aga eks te teate seda ise niigi.

Ärihooaeg algas ka. Kaubandus-Tööstuskoda tegi sel puhul läinud laupäeval uhke peo otse Toompea mäe peal. Ja mis te arvate, kes oli seal esimene kaunitar? Õige, mina! Veenduge ise - seal ma seisan, ja minu sõpsid Lena ja Kaida olid ka minuga ühes.

Võtsin Krediidipanga paremad pojad ja tütred eesotsas Andruse, Valmari ja Ukuga kampa ja käsin ärimeestele rahast rääkimas. Mitte et nad ei teaks, mis see raha on, ikka teavad. Aga seda nad küll ei teadnud, et Krediidipangas saavad nad soodsalt asju ajada ja esmaklassilise teeninduse. Lubasid läbi tulla oma silmaga seda imelugu kaema.

Senikaua, kui ärimehed oma mõtteid koguvad ja samme seavad, olen mina ülikoolilinnas. Äkki hakkab mullegi mõni tarkusetera külge ;) Just nimelt hakkab, pean ju kõike õhust püüdma, sest ega mul aega kooli peale raisata ei ole. Ma teen rohkem ikka modellitööd. Nii et tulge aga lahkesti, liigun sel nädalal Lõunakeskuse lähistel. Ja astuge ka pangakontorist läbi, vormistage omale viis pangatoodet – loosimine aina läheneb ju!

Olge sama mõnusad edasi!

Morrrgens!
Vastseliina laadal oli nagu Piilupardi rongis – seal olid kiisud, seal olid kutsud, seal olid põrsad ja täitsa notsud. Igatahes mina olin kohe lava ees aukohal, nii et iga viimane kui üks laadaline ei saanud minust mingil juhul mööda vaadata. Väga uhke oli, kui esinemiste ajal kõik mulle aeg-ajalt suure vaimustusega plaksutasid.

Aga maarahvas on otsese jutuga. Astuvad ligi ja ütlevad, et tule mulle, mul on suures paksus kuusemetsas oma maja, grammofon ja seinakell ja süda hell. Vastutasuks lubavad kõik oma vara kohe Krediidipanka tuua. Aga no mind on ju ainult üks ja kõigile ma ei lähe. Ega ma mõni sapakas ei ole. Lõppude lõpuks tuleb minu pärast vaeva kah näha. Alustuseks näiteks käia ära vot siin: http://www.krediidipank.ee/pornikas/index.html. Igatahes šansud, et ma just sulle sülle langen on suuremad kui Bingo lotos. Kohe kõvasti suuremad (kes matemaatikat tönkab, see saab aru küll).

Nüüd tuleb jaanipäev, saan ka hetke puhata. Puhata tuleb kultuurselt, igasugu soga ei maksa endale sisse ajada. Mina võtan ainult natuke bensiini. Teate ju küll: “Täna jälle me joome bensiini, täna jälle mul voolik on suus”. See on vana hea Vennaskond, jaaniõhtusse sobib suurepäraselt ;)

No ja siis hakkab jälle kibe tööaeg pihta. Iga päev tuleb vormis olla ja nädalavahetuseti eriti särada:
- Hansapäevadel Pärnus kohe peale Jaani
- siis uuesti Võrus, seekord folkloorifestivalil kuni 11. juulini
- seejärel Hansapäevadel Tartus kuni 18. juulini
- peale neid surfan taas folgilainele Viljandisse 25. juulini
- ja kuumima suvekuu lõpuks saan lõpuks mere äärde, augustis tulevad Kuressaare Merepäevad. Loodan, et sääsed seks ajaks täitsa ära ei söö.

Olge mõnusad ja pidage meeles, et suvi on lühike!
Põrrrrrrrrrr

Päivast!
Ma ei tea, kuidas teile, sõbrad, aga minule ei jõua kuidagi pärale, milline aastaaeg meil ikkagi praegu on. Otsustades selle järgi, et koolilapsed lasti suvevaheajale, siis on suvi. Iga päev 10 kraadist ilma taludes ja vihma trotsides tundub, et tegu on sügisega. Vaadates aga kalendrisse, siis on ikka veel kevad, mis kõigele vaatamata peaks olema üks kena ja soe aeg. Aga ei ole. Nii et andke nõu. Ja vaadake, et te mulle miskit suusailmast ei räägi, sest põrnikad teatavasti ei suusata.

Rakveres käisin siiski ära. Vaatasin inimesi ja näitasin ennast. Ja millised mehed! Täitsa tantsulõvid kohe. 3000 meest ehk siis kuus tuhat jalga (kõvasti rohkem kui mul) tegid päris kõva müdinat. 8000 pealtvaatajat ehk 16 000 silma (jälle rohkem kui mul) vaatasid pealt. Kõik nägid mind ka, ütlesin neile “Tšau” ja kiirematel tegin kommiga suu magusaks.

Sel nädalal põrutasin Võrru. Eks lõunaosariikide rahvas tahab ka teada, kes on Põrr ja mis on Krediidipank. Ma siis räägin neile ja olen ise näitlikuks abivahendiks. Ja loodan, et lõunas on soojem kah. Kes mind kindla peale trehvata tahab, siis kohtume laupäeval Maarahva laadal Vastseliinas.

Põrisemiseni!

Terzumm!
Noooh, nüüd on see läbi! Päris läbi võttis see seismine kaks päeva Kalevi staadionil kõige tähtsamal kohal, see tähendab kohe väravas, ja tervitada kõiki neid tuhandeid neljajalgseid ja nende kahejalgseid sõpru.

Seltskond, peab ütlema, oli tõesti kirju. Mõni teadis rääkida, et koeri oli umbes 200 eri tõust, mõni neist oli kohe väga kirju. Ma ei teadnudki, et neid tõuge nii palju on. Varem mõtlesin, et on olemas suured koerad ja väiksed koerad. No ja siis need keskmised kah. Aga 200! Ka te näiteks kujutate ette, kuidas näeb välja pikakarvaline küülikutaks? Kas tal on selline nimi seepärast, et tal on nii pikad karvad kui ka pikad kõrvad? Või on tal pika ja peenikese taksisaba asemel selline nunnu tutike nagu küülikutel kombeks?

Aga täna, esmaspäeval kihutan Rakverre. Seal olen kutsutud külaliseks linnapäevadele. Need kestavad nädal otsa. Mind näeb mitmetel üritustel, siin ja seal, aga kindlasti lähen mehi vaatama. Nemad peavad ju pühapäeval, 13. juunil oma tantsupidu. Tulge ka, sest nagu vanarahvas rääkis: “Kelle jalg tatsub, selle suu matsub.”

Zumisemiseni!

Terrrre taazz!
Nüüd olen juba sutsu sumiseda saanud siin ja seal Eestimaa peal :)

Just eile saabusin pikemalt Ida-Virumaa tuurilt. Käisin läbi kõik linnad – Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve ja seda kohe mitu tiiru. Pole midagi öelda, kenad kohad kõik. Ja millised lahked inimesed! Mõtle, üks ütles minu kohta “Krassavitsa”. Eesti keeli on see “Kaunitar”. No eks seda ma ju olen ka. Pildi peal olen mina koos Narva tüdrukutega, tundsite ära, eks?

Mul on tõesti mõju inimeste üle. Paljud heidavad mulle ihalevaid pilke ja tulevad pangakontoritesse uurima, mida teha, et mind endale saada. Eks tüdrukud siis selgitavad lahkesti, midagi keerulist ju pole – valida tuleb viis panga poolt pakutavat teenust ja nimi loosimiseks nagu naksti kirjas.

Aga homme on tähtis päev. Kalevi keskstaadionil Tallinnas toimub rahvusvaheline koertenäitus “Võitja 2010”. See kestab tervelt kaks päeva – 5. ja 6. juunil – ja koheletulnud ei näe ainult koeri, vaid ikka mind ka. Tulge siis kindlasti, pakun kommi ja puhume juttu.

Ciao!

Tere kõik!
Mina on Volkswageni Põrnikas, sõbrad kutsuvad mind Põrriks. See on umbes samamoodi nagu Pipi Pikksukal – tema pikk nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk, mis on ilmselgelt liiga pikk. Nagu sukk. Lepimegi siis kokku – tema on Pipi ja mina olen Põrr.

Mina olen auhind. Minu saab endale täitsa päriseks üks hea inimene. See juhtub novembrikuus. Eks siis läheb külmaks ka ja ma ei taha seekord kuidagi talveks kuhugi lehehunnikusse või puuprakku talveunne minna. Parem on leida endale ikka tõeline sõber ja kaaslane, kes mu eest hoolt kannab ja vastutasuks siis ma sõidutan teda. Ükskõik, kuhu ta minna tahab. Kasvõi maailma otsa.

Et mind endale saada, tuleb olla Krediidipanga andunud fänn. See tähendab, et vähemasti viis panga poolt pakutavat teenust peab sul olema ning kasutama pead sa neid ikka ka, et minuga arvestada saaksid. Lihtne, eks.

Aga nagu tõeline staar tuuritan minagi suvi läbi mööda Eestimaad ringi. Eks ikka seepärast, et igaüks mind oma silmaga näha saaks. Oma silm on ju kuningas. Sel nädalal lendan ringi Lõuna-Eestis, sest eks soe ole mullegi konti mööda, oih kesta mööda, olen ju põrnikas :) Hoidke siis silmad lahti!

Elu on lill.
Ja mina selle lille peremees :)