Morrrgens!
Vastseliina laadal oli nagu Piilupardi rongis – seal olid kiisud, seal olid kutsud, seal olid põrsad ja täitsa notsud. Igatahes mina olin kohe lava ees aukohal, nii et iga viimane kui üks laadaline ei saanud minust mingil juhul mööda vaadata. Väga uhke oli, kui esinemiste ajal kõik mulle aeg-ajalt suure vaimustusega plaksutasid.

Aga maarahvas on otsese jutuga. Astuvad ligi ja ütlevad, et tule mulle, mul on suures paksus kuusemetsas oma maja, grammofon ja seinakell ja süda hell. Vastutasuks lubavad kõik oma vara kohe Krediidipanka tuua. Aga no mind on ju ainult üks ja kõigile ma ei lähe. Ega ma mõni sapakas ei ole. Lõppude lõpuks tuleb minu pärast vaeva kah näha. Alustuseks näiteks käia ära vot siin: http://www.krediidipank.ee/pornikas/index.html. Igatahes šansud, et ma just sulle sülle langen on suuremad kui Bingo lotos. Kohe kõvasti suuremad (kes matemaatikat tönkab, see saab aru küll).

Nüüd tuleb jaanipäev, saan ka hetke puhata. Puhata tuleb kultuurselt, igasugu soga ei maksa endale sisse ajada. Mina võtan ainult natuke bensiini. Teate ju küll: “Täna jälle me joome bensiini, täna jälle mul voolik on suus”. See on vana hea Vennaskond, jaaniõhtusse sobib suurepäraselt ;)

No ja siis hakkab jälle kibe tööaeg pihta. Iga päev tuleb vormis olla ja nädalavahetuseti eriti särada:
- Hansapäevadel Pärnus kohe peale Jaani
- siis uuesti Võrus, seekord folkloorifestivalil kuni 11. juulini
- seejärel Hansapäevadel Tartus kuni 18. juulini
- peale neid surfan taas folgilainele Viljandisse 25. juulini
- ja kuumima suvekuu lõpuks saan lõpuks mere äärde, augustis tulevad Kuressaare Merepäevad. Loodan, et sääsed seks ajaks täitsa ära ei söö.

Olge mõnusad ja pidage meeles, et suvi on lühike!
Põrrrrrrrrrr

Päivast!
Ma ei tea, kuidas teile, sõbrad, aga minule ei jõua kuidagi pärale, milline aastaaeg meil ikkagi praegu on. Otsustades selle järgi, et koolilapsed lasti suvevaheajale, siis on suvi. Iga päev 10 kraadist ilma taludes ja vihma trotsides tundub, et tegu on sügisega. Vaadates aga kalendrisse, siis on ikka veel kevad, mis kõigele vaatamata peaks olema üks kena ja soe aeg. Aga ei ole. Nii et andke nõu. Ja vaadake, et te mulle miskit suusailmast ei räägi, sest põrnikad teatavasti ei suusata.

Rakveres käisin siiski ära. Vaatasin inimesi ja näitasin ennast. Ja millised mehed! Täitsa tantsulõvid kohe. 3000 meest ehk siis kuus tuhat jalga (kõvasti rohkem kui mul) tegid päris kõva müdinat. 8000 pealtvaatajat ehk 16 000 silma (jälle rohkem kui mul) vaatasid pealt. Kõik nägid mind ka, ütlesin neile “Tšau” ja kiirematel tegin kommiga suu magusaks.

Sel nädalal põrutasin Võrru. Eks lõunaosariikide rahvas tahab ka teada, kes on Põrr ja mis on Krediidipank. Ma siis räägin neile ja olen ise näitlikuks abivahendiks. Ja loodan, et lõunas on soojem kah. Kes mind kindla peale trehvata tahab, siis kohtume laupäeval Maarahva laadal Vastseliinas.

Põrisemiseni!

Terzumm!
Noooh, nüüd on see läbi! Päris läbi võttis see seismine kaks päeva Kalevi staadionil kõige tähtsamal kohal, see tähendab kohe väravas, ja tervitada kõiki neid tuhandeid neljajalgseid ja nende kahejalgseid sõpru.

Seltskond, peab ütlema, oli tõesti kirju. Mõni teadis rääkida, et koeri oli umbes 200 eri tõust, mõni neist oli kohe väga kirju. Ma ei teadnudki, et neid tõuge nii palju on. Varem mõtlesin, et on olemas suured koerad ja väiksed koerad. No ja siis need keskmised kah. Aga 200! Ka te näiteks kujutate ette, kuidas näeb välja pikakarvaline küülikutaks? Kas tal on selline nimi seepärast, et tal on nii pikad karvad kui ka pikad kõrvad? Või on tal pika ja peenikese taksisaba asemel selline nunnu tutike nagu küülikutel kombeks?

Aga täna, esmaspäeval kihutan Rakverre. Seal olen kutsutud külaliseks linnapäevadele. Need kestavad nädal otsa. Mind näeb mitmetel üritustel, siin ja seal, aga kindlasti lähen mehi vaatama. Nemad peavad ju pühapäeval, 13. juunil oma tantsupidu. Tulge ka, sest nagu vanarahvas rääkis: “Kelle jalg tatsub, selle suu matsub.”

Zumisemiseni!

Terrrre taazz!
Nüüd olen juba sutsu sumiseda saanud siin ja seal Eestimaa peal :)

Just eile saabusin pikemalt Ida-Virumaa tuurilt. Käisin läbi kõik linnad – Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kohtla-Järve ja seda kohe mitu tiiru. Pole midagi öelda, kenad kohad kõik. Ja millised lahked inimesed! Mõtle, üks ütles minu kohta “Krassavitsa”. Eesti keeli on see “Kaunitar”. No eks seda ma ju olen ka. Pildi peal olen mina koos Narva tüdrukutega, tundsite ära, eks?

Mul on tõesti mõju inimeste üle. Paljud heidavad mulle ihalevaid pilke ja tulevad pangakontoritesse uurima, mida teha, et mind endale saada. Eks tüdrukud siis selgitavad lahkesti, midagi keerulist ju pole – valida tuleb viis panga poolt pakutavat teenust ja nimi loosimiseks nagu naksti kirjas.

Aga homme on tähtis päev. Kalevi keskstaadionil Tallinnas toimub rahvusvaheline koertenäitus “Võitja 2010”. See kestab tervelt kaks päeva – 5. ja 6. juunil – ja koheletulnud ei näe ainult koeri, vaid ikka mind ka. Tulge siis kindlasti, pakun kommi ja puhume juttu.

Ciao!