Terzumm!
Noooh, nüüd on see läbi! Päris läbi võttis see seismine kaks päeva Kalevi staadionil kõige tähtsamal kohal, see tähendab kohe väravas, ja tervitada kõiki neid tuhandeid neljajalgseid ja nende kahejalgseid sõpru.

Seltskond, peab ütlema, oli tõesti kirju. Mõni teadis rääkida, et koeri oli umbes 200 eri tõust, mõni neist oli kohe väga kirju. Ma ei teadnudki, et neid tõuge nii palju on. Varem mõtlesin, et on olemas suured koerad ja väiksed koerad. No ja siis need keskmised kah. Aga 200! Ka te näiteks kujutate ette, kuidas näeb välja pikakarvaline küülikutaks? Kas tal on selline nimi seepärast, et tal on nii pikad karvad kui ka pikad kõrvad? Või on tal pika ja peenikese taksisaba asemel selline nunnu tutike nagu küülikutel kombeks?

Aga täna, esmaspäeval kihutan Rakverre. Seal olen kutsutud külaliseks linnapäevadele. Need kestavad nädal otsa. Mind näeb mitmetel üritustel, siin ja seal, aga kindlasti lähen mehi vaatama. Nemad peavad ju pühapäeval, 13. juunil oma tantsupidu. Tulge ka, sest nagu vanarahvas rääkis: “Kelle jalg tatsub, selle suu matsub.”

Zumisemiseni!